keyboard_tab Fair Advertising 2006/0114 ET

whereas artikkel :

definitions:

artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta ettevõtjaid eksitava reklaami ja selle ebaausate tagajärgede eest ning sätestada tingimused, mille kohaselt võrdlev reklaam on lubatud.

artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	reklaam — kaubanduse, äri, käsitöö või kutsealaga seotud teave, mis on esitatud mis tahes vormis selleks, et edendada kaupade või teenuste müüki, sealhulgas kinnisvara, õigused ja kohustused;

b)

eksitav reklaam — iga reklaam, mis ükskõik millisel viisil, kaasa arvatud esitlusviis, petab või tõenäoliselt petab isikuid, kellele see suunatud on või kelleni see jõuab, ja mis võib oma petliku iseloomu tõttu mõjutada nende majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada konkurenti;

c)	võrdlev reklaam — reklaam, mis selgesõnaliselt või kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või teenused;

d)	ettevõtja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, käsitöö-, äri- või kutsetegevusega ning ettevõtja nimel või tema huvides tegutsev isik;

e)	käitumiskoodeksi omanik – üksus, sealhulgas ettevõtja või ettevõtjate grupp, kes vastutab käitumiskoodeksi koostamise ja läbivaatamise eest ja/või kontrollib käitumiskoodeksi täitmist seda järgima kohustunud isikute poolt.

artikkel 3

Otsustades, kas reklaam on eksitav, võetakse arvesse kõiki selle tunnusjooni ja eelkõige selles sisalduvat teavet järgmiste asjaolude kohta:

a)

kaupade ja teenuste omadused, nagu näiteks nende kättesaadavus, laad, teostus, koostis, valmistamise või kohaletoimetamise viis ja kuupäev, kasutamiskõlblikkus, kasutamisvõimalused, kogus, toote kirjeldus, geograafiline või kaubanduslik päritolu või nende kasutamise oodatavad tulemused või kauba või teenustega seotud katsete või kontrollide tulemused ja põhilised tunnusjooned;

b)	hind või hinna arvutamise viis ja tingimused, mille alusel kaupu või teenuseid müüakse;

c)	reklaami avalikustaja isik, omadused ja õigused, nagu näiteks tema isik ja varad, kvalifikatsioon, tööstus-, kaubandus- ja intellektuaalomandi õigused või saadud auhinnad ja tunnustused.

artikkel 4

Võrdlev reklaam on lubatud, kui võrdlemisel täidetakse järgmisi tingimusi:

a)

see ei ole eksitav käesoleva direktiivi artikli 2 punkti b, artikli 3 ja artikli 8 lõike 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (7) artiklite 6 ja 7 tähenduses;

b)	võrreldakse kaupu või teenuseid, mis rahuldavad samu vajadusi või on mõeldud samaks otstarbeks;

c)	võrreldakse objektiivselt kõnealuste kaupade või teenuste ühte või mitut peamist, asjakohast, kontrollitavat ja tüüpilist omadust, milleks võib olla ka hind;

d)	reklaam ei halvusta ega solva konkurendi kaubamärke, ärinimesid, muid eristatavaid tunnuseid, kaupu, teenuseid, tegevust ega tingimusi;

e)	päritolunimetusega toodete puhul seostub reklaam alati toodetega, millel on sama päritolunimetus;

f)	reklaamis ei kasutata ebaausalt ära konkurendi kaubamärgi, ärinime või teiste eraldusmärkide mainet või konkureerivate toodete päritolunimetust;

g)	reklaamis ei esitata kaupa või teenuseid, mis imiteerivad või kopeerivad kaitstud kaubamärgi või ärinimega kaupa või teenuseid;

h)	reklaam ei tekita ettevõtjate hulgas segadust reklaami avalikustaja ja konkurendi vahel või reklaami avalikustaja ja konkurendi kaubamärkide, ärinimede, muude eristatavate tunnuste, kauba või teenuste vahel.

artikkel 5

1.   Liikmesriigid tagavad asjakohased ja tõhusad meetmed eksitava reklaami vastu võitlemiseks ja võrdlevat reklaami käsitlevate sätete täitmiseks nii ettevõtjate kui ka konkurentide huvides.

Selliste meetmete hulka kuuluvad õigusnormid, mille kohaselt isikud ja organisatsioonid, kellel on vastavalt siseriiklikele õigusaktidele eksitava reklaami vastu võitlemise või võrdleva reklaami reguleerimise osas õigustatud huvi, võivad:

a)	võtta sellise reklaami vastu õiguslikke meetmeid, või

b)	pöörduda sellise reklaami asjus haldusasutuse poole, kes on pädev kaebuste üle otsustama või algatama asjakohase kohtumenetluse.

2.   Iga liikmesriik otsustab ise, kumba nendest artikli 1 punktis 2 märgitud võimalustest, rakendada ja kas kohtutel või haldusasutustel on õigus nõuda, et enne asja menetlusse võtmist kasutataks kaebuse lahendamiseks muid olemasolevaid vahendeid, sealhulgas artiklis 6 nimetatud vahendid.

Iga liikmesriik otsustab:

a)	kas nimetatud õiguslikke meetmeid võib kasutada eraldi või ühiselt sama majandusvaldkonna mitme ettevõtja vastu, ja

b)	kas nimetatud õiguslikke meetmeid võib kasutada käitumiskoodeksi omaniku vastu, kui asjaomane käitumiskoodeks soodustab õiguslike nõuete rikkumist.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud normide kohaselt annavad liikmesriigid kohtutele või haldusasutustele järgmised volitused, kui need peavad kõiki asjaga seotud huve ja eelkõige üldsuse huve arvesse võttes vajalikuks:

a)	nõuda eksitava reklaami või lubamatu võrdleva reklaami lõpetamist või algatada selle lõpetamiseks asjakohane kohtumenetlus, või

b)	kui eksitav reklaam või lubamatu võrdlev reklaam ei ole veel avaldatud, kuid seda kavatsetakse peatselt teha, nõuda selle avaldamise keelamist või algatada selle keelamiseks asjakohane kohtumenetlus.

Esimene lõik rakendub ka juhul kui puuduvad tõendid tegeliku kahjumi või kahju või reklaami avalikustaja kavatsuse või hooletuse kohta.

Liikmesriigid näevad ette kiirendatud korra, mille kohaselt võidakse esimeses lõigus nimetatud meetmeid rakendada liikmesriikide otsusel, kas ajutistena või lõplikena.

4.   Kui reklaami lõpetamise kohta on tehtud lõplik otsus, võivad liikmesriigid eksitava reklaami või lubamatu võrdleva reklaami püsiva mõju takistamiseks anda kohtutele või haldusasutustele lisaks järgmised volitused:

a)	nõuda kõnealuse otsuse avaldamist täielikult või osaliselt nende poolt asjakohaseks peetud vormis;

b)	nõuda lisaks paranduse avaldamist.

5.   Lõike 1 punkti b teises lõikes nimetatud haldusasutused peavad:

a)	olema koosseisult sellised, et nende erapooletus oleks väljaspool kahtlust;

b)	omama kaebuste üle otsustades asjakohaseid volitusi oma otsustest kinnipidamist tõhusalt jälgida ja tagada;

c)	asjakohaselt oma otsuseid põhjendama.

6.   Kui lõigetes 3 ja 4 nimetatud volitused kuuluvad ainuõiguslikult haldusasutusele, peab viimane oma otsuseid alati põhjendama. Sellisel juhul tuleb ette näha kord, mille kohaselt haldusasutuse volituste ebaõige või põhjendamatu kasutamise või kasutamata jätmise puhul võib juhtumi saata kohtulikule läbivaatusele.

artikkel 6

Käesolev direktiiv ei takista isereguleeruvail organisatsioonidel eksitava või võrdleva reklaami vabatahtlikku kontrollimist, mida liikmesriigid võivad soodustada, või artikli 5 lõike 1 teises lõigus nimetatud isikuid või organisatsioone selliste organisatsioonide poole pöördumast tingimusel, et küsimuse käsitlemine sellistes organisatsioonides täiendab kõnealuses artiklis nimetatud kohtu- või haldusmenetlusi.

artikkel 7

Liikmesriigid annavad kohtutele või haldusasutustele artikliga 5 ettenähtud tsiviil- või haldusmenetlustega seoses volitused:

a)

nõuda, et reklaami avalikustaja esitaks tõendid reklaamis esinevate faktiliste väidete täpsuse kohta, kui selline nõue on konkreetse juhtumi asjaolude põhjal reklaami avalikustaja ja menetluses osalevate teiste poolte õigustatud huve arvesse võttes asjakohane, ning võrdleva reklaami korral nõuda, et reklaami avalikustaja esitaks kõnealused tõendid lühikese aja jooksul, ja

b)	lugeda faktilisi väiteid ebatäpseteks, kui punkti a kohaselt nõutud tõendeid ei ole esitatud või kui kohus või haldusasutus peab neid ebapiisavateks.

artikkel 8

1.   Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike säilitamast või vastu võtmast sätteid, mille eesmärk on tagada ettevõtjate ja nende konkurentide ulatuslikum kaitse eksitava reklaami eest.

Esimest lõiku ei kohaldata võrdleva reklaami suhtes, niivõrd kuivõrd see on seotud võrdlemisega.

2.   Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse konkreetsete toodete ja/või teenuste reklaami käsitlevate sätete kohaldamist või reklaamipiirangute või -keeldude kohaldamist teatavates massiteabevahendites.

3.   Käesoleva direktiivi võrdlevat reklaami käsitlevad sätted ei kohusta liikmesriike, kes kooskõlas asutamislepingu sätetega säilitavad või kehtestavad teatava kauba või teatavate teenuste reklaamikeelud, olenemata sellest, kas need on kehtestatud otse või liikmesriikide õigusaktide alusel kaubanduse, tööstuse, käsitöö või kutsetegevuse reguleerimise eest vastutava organi või organisatsiooni poolt, lubama võrdleva reklaami kasutamist kõnealuste kaupade või teenuste reklaamimisel. Kui keelud piirduvad teatavate massiteabevahenditega, kohaldatakse käesolevat direktiivi nende massiteabevahendite suhtes, mille kohta keelud ei kehti.

4.   Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike asutamislepingu sätete kohaselt säilitamast või kehtestamast keelde või piiranguid võrdluste kasutamisel kutsealaste teenuste reklaamimisel, olenemata sellest, kas keelud või piirangud on kehtestatud otse või liikmesriikide seaduste alusel kutsetegevuse reguleerimise eest vastutava organi või organisatsiooni poolt.

artikkel 9

Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike põhiliste sätete tekstid, mis nad on vastu võtnud käesoleva direktiivi reguleerimisalas.

artikkel 10

Direktiiv 84/450/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub 12. detsembril 2007.

artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  26. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. novembri 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 250, 19.9.1984, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/29/EÜ (EÜT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(4)  Vt I lisa A osa.

(5)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(6)  EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega 92/10/EMÜ (EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35).

(7)  ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

---

---